Uus algus

Iga lõpp on uue algus. Kõikidest otsitutest jäi silma just tema- esimesel pilgul veidi uhke ja peenutsev aga siiski sõbralik ja mänguline.
Läbi vihma ja läbi päikese jõudsime me Tartusse, esimesed 180 km uue armukesega!

Siiski, ei mingit chilli - kuna ähvardav äikesepilv muudkui lähenes, utsitas muigav abikaasa pidevalt sõitu jätkama. Puurmani lapsele järgi jõudes olid sõrmed tuimad ja põlved püsisid rattalt alla ronides samas asendis veel mitme sammu jagu. Sammud aga hakkasid tulema alles siis kui parem jalalaba suutis taastuda krambist. Püksid olid nii märjad nagu oleks alla teinud, aga mõtteid katkestamisest ei tulnud kordagi pähe. Alles Laevas hakkas veidi külm.

Tunnetus ei ole veel hea - jalapidur oli veelgi kõrgemal, sidur võttis väga kaugelt ja järsku, käigud olid harjumatud. Aga kiirus oli normaalne ja siiski oli see minu esimene nii pikk sõit. Ära tegin! Vabandan kõikide ratturite ees maanteel - tegelesin veel enda ja sõbraga, ei märganud/ suutnud vastu tervitada. Järgmisel korral!