Täna oli saateauto ja teine juhendaja, hea harjutus harjumuse tekkimiseks eksamile. Sõit oli oluliselt rahulikum, kuigi pidasin meeles ja rakendasin plaati "kiirendus". Rattal juhendaja on lähemal, teravam ja intensiivsem. Seega on ka eksam rahulikum!
Sõbraga oli suurepärane klapp ja tõmme. Kiitusi sadas kui sooja vihma. Seda oli harjumatult palju - kas ma tõesti sõitsin nii nagu polnud oodata? No ega ma salga, kiita on ikka hea saada!
Esimese emotsionaalse vaidlusega sain ka hakkama, no mitte ei mõista, mis minusse läks! Nagu siis kui autojuhilube nooruses tehes kooli teooria eksamil õpetajaga vaidlema läksin ja õpetaja lõpuks täheldas - politsei käest saaksid õiguse aga praegu on eksam ja siin on vastused ette antud. No igatahes oli seekord juhendajal teoreetiliselt õigus, kuid praktiliselt asja võttes teeks ikka sama moodi. Nagu ka aastate eest.
No comments:
Post a Comment