"Millega sa sõitsid? Näe, Suzuki võtmed!"
"Ei, ma sõidan Hornetiga!"
"Ei ole, tõesti või?"
"Ma ei sõida Suzukiga, lähen kohe koju kui jälle temaga pean sõitma!" hakkasin lapsikult jonnima.
"Jajaa, me vahetasime eelmisel nädalal ratta ära!" kommenteerib kiiresti teine juhendaja kõrvalt, arvatavasti püüdes välistada jalgade trampimise stseeni, pisaraid ja pikali viskamist.
---
"Tee nüüd mõned kaheksad. Pilk juhib! Keera!" Ratas näitab välja järjekordset enesekesksust ning sõidab sinna, kuhu tahab. Mina muidugi loksumas ta turjal. Ometi ma ju vaatan õigesse kohta.
"Tegelikult pead ikka reaalselt ka keerama, ainult pea ja pilgu keeramisest ka ei ole kasu! Sõida siia! Siia! Siia!" seadis juhendaja ennast elusaks sihtmärgiks. Hmmm, lähebki paremini. Selline sadism on mulle enda juures üllatav. Aga töötab! Mitu kilomeetrit ta niimoodi tagurpidi kaheksaid maha jookseb?
No comments:
Post a Comment