"Mis ma sinuga nüüd teen!" võtab juhendaja mind kurval moel vastu, käed hoidmas pead. Peale ülipika hetke eelmiste tundide kommentaare lugedes sai lõpuks otsus tehtud - "Me teeme ketserliku sammu, vahetame ratast!"
Kollane vapsik niheleb ootavalt.
"See ratas on rohkem tundeline, selline Ladina-Ameerika tüüp. Talle meeldivad puusanõksud, vaata nii..." tutvustab juhendaja mulle uut sõpra.
"Istu peale, tunneta!"
Jaaa, jalad lähevad ümber mugavamalt, rohkem kui varvas ulatub maha.
"Ära karda mind! Mulle meeldib tantsida. Kas ka sulle?"
"Jah, kuid ma ei oska väga hästi."
"Usalda mind, tunneta mind, naudi!"
Me keerame, me pidurdame, tema sidur on mõnus! Ma armastan sind, vapsik!
---
"Ma tahan endale ka sellist ratast!" hõiskan kohe kui olen koduuksest sisse tormanud. "See on täpselt minu järgi!"
Abikaasa heidab mulle pika pilgu. Kaastundliku, nagu vaataks teismelist või hullu.
No comments:
Post a Comment