"Tänasest on sul uus juhendaja!" Mismõttes? Kas sa kaotasid lootuse?
"Ta on kindlasti kurjem kui sina?"
"Ei, ta on veelgi rahulikum!"
Nii, kaotaski lootuse. Mis siis ikka, peaasi, et see mul endal veel olemas on. Vaatame järgi...
"Pidurduse peab saama sujuvamaks! Kasuta rohkem jalapidurit!" suunab uus minu tähelepanu hoopis teistele detailidele. Huvitav, kas nad sellepärast vahetavadki, et erinevaid nüansse tähele panna. Nii me siis jõnksutame mitu tiiru kuni rattaga taas klapp hakkab tekkima. Metoodika tundub sama, põhjendused-eesmärgid paigas, juhendaja lõdvestunum kui eelmine. Justkui puhkusel oleks.
"Vaata mind! Ära vaata posti! Ära ahista neid poste!" püüab juhendaja mu pilku ja tähelepanu. Ja siis ma tundsin tema esimese puusanõksu-
"Mis sa tegid? Lahe!?"
"Meeldis, jah?"
"Täiega!"
"Teeme veel?"
"Ma ei julge..."
"Lõpus läks juba paar korda päris hästi! Tubli!" - "Auhh.."
"Mis sa ütlesid?"
No comments:
Post a Comment